Kuidas valida maastikuratast? Praktiline juhend õige MTB leidmiseks

Õige maastikuratas annab sellistes tingimustes rohkem kindlust, parema juhitavuse ja mugavama sõidu. Vale valik võib aga muuta ratta kas liiga raskeks, liiga sportlikuks või igapäevaseks kasutuseks ebapraktiliseks.

Selles juhendis vaatame, millist maastikuratast valida, mille poolest erinevad hardtail ja täisvedrustusega ratas, mida tähendavad ratta suurus, amort, pidurid, rehvid ja käiguvahetus ning milline MTB sobib Eesti ratturile kõige paremini.

Mis on maastikuratas?

Maastikuratas on jalgratas, mis on loodud ebatasasemal pinnasel sõitmiseks. Võrreldes linna-, hübriid- või maanteerattaga on maastikurattal tavaliselt:

• laiemad rehvid;
• tugevam raam;
• parem haarduvus;
• kindlam juhitavus;
• madalamad käigud tõusudeks;
• ketaspidurid;
• enamasti esiamort või täisvedrustus.

Maastikuratas ei tähenda ainult ekstreemset mäest laskumist. Väga paljudele Eesti sõitjatele sobib MTB just sellepärast, et see saab hästi hakkama kruusal, metsateedel, terviseradadel ja muutlikes oludes.

Kellele maastikuratas sobib?

Maastikuratas sobib hästi, kui:

• sõidad palju kruusateedel;
• käid metsaradadel või terviseradadel;
• tahad ratast, mis annab ebatasasel pinnasel kindlust;
• sõidad aasta jooksul erinevates ilmastikuoludes;
• vajad ratast sportlikuks liikumiseks või treeninguks;
• plaanid osaleda rahvasõitudel või rattamaratonidel;
• tahad alustada maastikusõiduga.

Kui sõidad peamiselt linnas ja kergliiklusteedel, võib hübriidratas olla praktilisem. Kui soovid sõita asfaldil ja kruusal kiiremini, tasub vaadata ka gravel-ratast. Kui sinu eesmärk on aga mets, kruus, kehvem tee ja kindel juhitavus, on maastikuratas väga loogiline valik.

Hardtail või täisvedrustusega maastikuratas?

Üks esimesi valikuid maastikuratta ostmisel on see, kas valida hardtail või kaheamordiline maastikuratas.

Hardtail maastikuratas

Hardtail tähendab, et rattal on esiamort, kuid tagaosa on jäik.

See on enamiku harrastajate jaoks kõige praktilisem esimene maastikuratas, sest see on:

• lihtsam;
• kergem;
• soodsama hinnaga;
• lihtsam hooldada;
• hea kruusale, metsateedele ja terviseradadele;
• sobiv XC- ja rattamaratonideks.

Hardtail sobib hästi, kui sõidad kruusal, metsateedel, lihtsamatel radadel ja soovid ratast, millega saab teha nii trenni kui ka nädalavahetuse sõite.

Kaheamordiline maastikuratas

Kaheamordiline ehk täisvedrustusega rattal on amort nii ees kui taga. See annab parema kontrolli ja mugavuse tehnilisemal rajal.

Kaheamordiline maastikuratas sobib paremini, kui:

• sõidad palju juurikatel ja kivistel radadel;
• laskumised on sinu jaoks olulised;
• rada on tehnilisem;
• tahad rohkem mugavust ebatasasel pinnasel;
• oled juba kogenum maastikusõitja.

Täisvedrustus lisab mugavust ja kontrolli, kuid tähendab tavaliselt ka kõrgemat hinda, suuremat kaalu ja rohkem hooldusvajadust.

Kumb valida?

Kui ostad esimest maastikuratast ja ei sõida väga tehnilistel radadel, on hardtail enamasti kõige mõistlikum valik.

27,5 või 29 tolli rattad?

Maastikuratastel kasutatakse sageli 27,5- või 29-tolliseid jooksusid. Mõlemal on oma tugevused.

29-tollised rattad

29-tolline jooks veereb paremini üle takistuste ja hoiab kiirust stabiilsemalt. See sobib hästi kruusale, metsateedele, maratonidele ja pikematele sõitudele.

29-tollise ratta eelised:

• parem veeremine;
• stabiilsem tunne;
• parem haarduvus;
• hea valik pikemale sõitjale;
• sobib hästi Eesti kruusa- ja metsateedele.

27,5-tollised rattad

27,5-tolline jooks võib tunduda elavam ja paremini juhitav, eriti väiksema raamisuuruse või lühema sõitja puhul.

27,5-tollise ratta eelised:

• liikuvam ja mängulisem tunne;
• võib sobida paremini lühemale sõitjale;
• lihtsam ratast kitsamal rajal juhtida.

Milline valida?

Enamikule täiskasvanud harrastajatele on 29-tolline maastikuratas väga hea ja universaalne valik. Lühemale sõitjale või nooremale ratturile võib 27,5 tolli olla mugavam ja paremini kontrollitav.

Kõige kindlam on proovida mõlemat, sest ratta tunnetus sõltub lisaks jooksu suurusele ka raami geomeetriast ja raamisuurusest.

Milline raam valida?

Maastikuratta raam peab sobima sinu pikkuse, sõidustiili ja kasutusotstarbega. Vale raamisuurus teeb sõidu ebamugavaks ning võib halvendada ratta juhitavust.

Liiga suur raam võib põhjustada:

• ebakindlat juhitavust;
• liiga väljavenitatud sõiduasendit;
• raskemat manööverdamist metsas;
• ebamugavust õlgades, kätes ja alaseljas.

Liiga väike raam võib põhjustada:

• liiga kokkusurutud asendit;
• ebastabiilset tunnet suuremal kiirusel;
• põlvede ja selja ebamugavust;
• kehvemat pedaalimise efektiivsust.

Maastikuratta puhul on oluline, et rattal oleks piisav seismiskõrgus ehk ruum raami ülemise toru ja keha vahel. Metsas ja ebatasasel pinnasel annab see rohkem kindlust.

Kui oled kahe suuruse vahel, sõltub valik sõidustiilist. Väiksem raam võib tunduda liikuvam ja kergemini juhitav. Suurem raam võib olla stabiilsem pikematel sõitudel ja suuremal kiirusel.

Amort: millele tähelepanu pöörata?

Maastikuratta esiamort aitab summutada lööke ja parandab juhitavust ebatasasel pinnasel.

Vedruamort

Vedruamort on lihtsam ja soodsam lahendus. See sobib rahulikuks harrastussõiduks, kergematele metsateedele ja kruusale.

Õhkvedrustusega amort

Õhkvedrustusega amort on kergem ja paremini seadistatav sõitja kaalu järgi. See sobib paremini aktiivsemale sõitjale, kes sõidab rohkem metsas, teeb trenni või soovib paremat kontrolli.

Lukustatav amort

Paljudel maastikuratastel saab amordi lukustada. See tähendab, et siledal teel või tõusul saab amordi liikumist vähendada, et pedaalimine oleks tõhusam.

Kui sõidad palju kruusal ja asfaldil, on lukustatav amort praktiline lisa.

Pidurid: miks hüdraulilised ketaspidurid on hea valik?

Maastikurattal on piduritel väga oluline roll. Ebatasasel pinnasel, märjal rajal ja laskumistel peab pidurdus olema kindel ja hästi kontrollitav.

Tänapäevasel maastikurattal tasub eelistada ketaspidureid. Eriti hea valik on hüdraulilised ketaspidurid, sest need pakuvad:

• paremat pidurdusjõudu;
• täpsemat tunnetust;
• kindlamat toimimist märjas;
• väiksemat käejõu vajadust.

Kui sõidad ainult rahulikult kruusateedel, saavad ka lihtsamad pidurid hakkama. Kui plaanid metsaradadel rohkem sõita, on hüdraulilised ketaspidurid selge eelis.

Käiguvahetus: mitu käiku on vaja?

Maastikurattal ei pea olema võimalikult palju käike. Tähtsam on, et käiguvahemik sobiks sinu sõitudeks.

Tänapäevastel maastikuratastel kasutatakse sageli ühe esihammasrattaga süsteemi. Seda nimetatakse tavaliselt 1x jõuülekandeks.

1x jõuülekanne

Eelised:

• lihtsam kasutada;
• vähem detaile;
• väiksem võimalus ketihädadeks;
• mugav metsas ja tehnilisemal rajal.

2x või 3x jõuülekanne

Vanematel või soodsamatel ratastel võib olla ees kaks või kolm hammasratast. See annab rohkem käigukombinatsioone, kuid kasutamine on veidi keerulisem.

Algajale on kõige tähtsam, et rattal oleks piisavalt kerge käik tõusudeks ja piisavalt kiire käik kruusal või asfaldil liikumiseks.

Rehvid: haarduvus või kiirus?

Maastikuratta rehvid mõjutavad sõidutunnet väga palju.

Laiem ja agressiivsema mustriga rehv

Sobib paremini:

• metsaradadele;
• pehmele pinnasele;
• juurikatele;
• märjale rajale;
• tehnilisemale sõidule.

Selline rehv annab parema haarduvuse, kuid võib asfaldil veereda raskemalt.

Kitsam ja madalama mustriga rehv

Sobib paremini:

• kruusateele;
• kergliiklusteedele;
• kuivale metsateele;
• pikematele rahulikele sõitudele.

Selline rehv veereb kergemini, kuid ei pruugi pehmel või märjal pinnasel nii kindel olla.

Eesti tingimustes tasub valida rehv selle järgi, kus sõidad kõige rohkem. Kui 70% sõitudest on kruusal ja kõval metsateel, ei ole vaja kõige agressiivsemat mustrit. Kui käid tihti juurikalistel radadel, on haarduvus olulisem kui kiirus.

Kas maastikuratas sobib ka linnas sõitmiseks?

Maastikurattaga saab linnas sõita, kuid see ei ole alati kõige mugavam või tõhusam valik.

Maastikuratas sobib linnas siis, kui:

• teeolud on kehvad;
• sõidad palju äärekivide, parkide ja kruusalõikude vahel;
• vajad kindlat tunnet märjal või katkisel teel;
• kasutad sama ratast ka metsas.

Kui sõidad ainult linnas ja kergliiklusteedel, võib hübriidratas või linnaratas olla mugavam. Maastikuratta lai rehv ja püstisem, kuid sportlik juhitavus võivad asfaldil tunduda aeglasemad.

Kui soovid tööle sõita ja nädalavahetusel metsas käia, võib maastikuratas olla mõistlik kompromiss, kuid kontrolli kindlasti, kas sellele saab paigaldada porilaudu, tulesid ja vajadusel pakiraami.

Kas valida tavaline maastikuratas või elektriline maastikuratas?

Elektriline maastikuratas ehk e-MTB annab pedaalimisel lisajõudu. See on eriti kasulik tõusudel, pikematel ringidel ja tehnilisemal maastikul, kus tavalise rattaga võib sõit kiiresti väsitavaks muutuda.

E-maastikuratas sobib hästi, kui:

• tahad sõita pikemaid metsaringe;
• soovid tõusudel rohkem abi;
• sõidad koos tugevamate ratturitega;
• tahad rohkem nautida maastikusõitu, mitte ainult pingutada;
• oled huvitatud raskemast maastikust, kuid ei soovi iga tõusu maksimaalse pingutusega võtta.

Arvestada tuleb aga sellega, et elektriline maastikuratas on tavalisest rattast raskem, kallim ja vajab aku ning mootori tõttu teadlikumat hooldust ja hoiustamist.

Kui eesmärk on lihtne, kerge ja võimalikult hooldusvaba ratas kruusale ning metsateele, vali tavaline hardtail. Kui tahad rohkem sõita, lihtsamalt tõuse võtta ja tehnilisematel radadel kindlamalt liikuda, tasub vaadata e-maastikuratast.

Maastikuratta valik kasutusolukorra järgi

Mida jälgida proovisõidul?

Maastikuratast tasub võimalusel enne ostu proovida. Isegi lühike proovisõit annab palju infot.

Proovisõidul jälgi:

• kas raam tundub õige suurusega;
• kas saad rattalt mugavalt maha tulla;
• kas juhtraud ei tundu liiga kaugel;
• kas pidurid on kindlad ja hästi tunnetatavad;
• kas käiguvahetus töötab sujuvalt;
• kas sõiduasend on sinu jaoks mugav;
• kas ratas tundub stabiilne;
• kas saad ratast aeglasel kiirusel hästi juhtida.

Maastikuratta puhul ei pea asend olema sama püstine kui linnarattal, kuid see ei tohiks olla ka ebamugavalt pikk või pinges. Hea MTB annab kindla tunde nii istudes pedaalides kui ka püsti sõites.

Millist lisavarustust maastikurattale vaja on?

Maastikuratta ostmisel tasub mõelda ka varustusele. Metsas või kruusal sõites võivad väikesed lisad teha sõidu turvalisemaks ja mugavamaks.

Väga soovitatav varustus

• kiiver;
• esituled ja tagatuled;
• rattapump;
• varusisekumm või tubeless-parandusvahend;
• multitööriist;
• joogipudel ja pudelihoidja;
• ketimäärdeaine;
• rattakindad.

Kui kasutad ratast ka igapäevasõiduks

• porilauad;
• lukk;
• tugijalg;
• pakiraam või rattakott;
• kell.

Kui hoiad ratast trepikojas või avalikus kohas, on korralik lukk sama oluline kui ratas ise. Kui sõidad kevadel või sügisel, on tuled ja porilauad praktiliselt vältimatud.

Levinud vead maastikuratta valimisel

Valitakse liiga tehniline ratas

Kui sõidad peamiselt kruusal ja lihtsal metsateel, ei pruugi kallis täisvedrustusega ratas olla vajalik. Lihtsam hardtail võib olla kergem, soodsam ja praktilisem.

Valitakse liiga odav ratas ainult hinna järgi

Maastikuratas peab taluma rohkem koormust kui tavaline linnaratas. Kui plaanid päriselt metsas või kruusal sõita, tasub jälgida pidureid, amorti, raami ja käiguvahetust, mitte ainult hinda.

Unustatakse ratta suurus

Õige raamisuurus mõjutab juhitavust väga palju. Liiga suur maastikuratas võib metsas tunduda kohmakas ja ebakindel. Liiga väike ratas võib olla ebamugav pikemal sõidul.

Ostetakse maastikuratas ainult linnasõiduks

Kui sõidad ainult asfaldil, võib maastikuratas olla tarbetult raske ja aeglane. Sellisel juhul tasub võrrelda ka hübriidratast või linnarattaid.

Ei mõelda hooldusele

Maastikuratas puutub rohkem kokku tolmu, pori, vee ja löökidega. Seetõttu vajavad kett, pidurid, rehvid ja amort regulaarset kontrolli.

Ostueelne kontrollnimekiri

Enne maastikuratta ostmist mõtle läbi:

• Kus ma sõidan kõige rohkem: kruusal, metsas, terviserajal või linnas?
• Kas vajan hardtaili või täisvedrustusega ratast?
• Kas 29-tolline jooks sobib minu pikkuse ja sõidustiiliga?
• Kas raamisuurus on õige?
• Kas pidurid on piisavalt kindlad?
• Kas amort sobib minu kasutuseks?
• Kas käiguvahemik on tõusudeks piisav?
• Kas rehvimuster sobib minu põhilisele sõidupinnasele?
• Kas rattale saab lisada vajaliku varustuse?
• Kas olen teinud proovisõidu?

Kokkuvõte: milline maastikuratas valida?

Kui otsid esimest maastikuratast Eesti oludesse, on kõige kindlam valik enamasti hardtail maastikuratas. See sobib hästi kruusateedele, metsaradadele, terviseradadele, rahvasõitudeks ja sportlikuks harrastamiseks. Hardtail on lihtsam, kergem ja soodsam hooldada kui täisvedrustusega ratas.

Kui sõidad juba tehnilisematel radadel, tahad rohkem mugavust laskumistel või liigud palju juurikatel ja kivisel pinnasel, tasub vaadata täisvedrustusega maastikuratast.

Kui soovid pikemaid metsaringe, rohkem abi tõusudel ja vähem väsimust raskemal maastikul, võib sobida elektriline maastikuratas.

Kõige parem maastikuratas ei ole alati kõige kallim ega kõige võimsam. Õige valik on see, mis sobib sinu sõidukohtade, kogemuse, kehaasendi ja tegeliku kasutusega.